Ettevõtte asutajale

Blogi

Kommenteeri

Kui Sul on olemas hea idee ja ressursid - aitame Sind ettevõtte asutamisel. Mida aga võiks teada enne ettevõtte asutamist?

Millest alustada?

Kõige pealt tuleks otsustada, kas soovid ettevõtet asutada üksinda või kellegagi koos. Viimase versiooni puhul tasuks eelnevalt läbi rääkida partnerite vastutusalad ja osaluste suurused.

Järgmiseks tuleks otsustada ettevõtlusvorm - aktsiaselts (AS), osaühing (OÜ), usaldusühing (UÜ), täisühing (TÜ) või mittetulundusühing (MTÜ). Erinevatest ettevõtlusvormidest ja asutamise nõuetest on võimalik täpsemalt tutvuda Äriseadustikust www.riigiteataja.ee.

Üks tähtsamaid ja ka raskemaid otsuseid ettevõtte asutamisel on loodava ettevõtte nimi. Kontrolli valitud ärinime sobivust ka e-äriregistri nimepäringu kaudu. Kui nimi on olemas, on ülejääud protsess juba väga lihtne. 

Ettevõtte asutamisel tuleb ka valida tegevusala (vt EMTAK). Oluline on teada, et mõned tegevusalad nõuavad ka litsentsi olemasolu. Asutamise järgselt saab tegevusala määratleda majandusaasta aruannete esitamisel. Äriregister tõstab Sinu peamiseks tegevusalaks selle tegevusala, millel oli eelmisel majandusaastal enim käivet.

Kui eelnevad sammud on läbitud, jääb üle vaid ettevõtte asutada/ registreerida kas notaris või Äriregistris kiirmenetluse korras. Notari juures asuta ettevõte siis kui soovid teha mitterahalise sissemakse või ühel asutajatest puudub Eesti ID-kaart või kui soovid tegutsema hakata alal, kus on vaja taotleda eelnevalt tegevusluba. Lihtsam ja kiirem viis on ettevõtet asutada kiirmenetluse korras Äriregistri Ettevõtjaportaalis

Kui palju OÜ asutamine maksab?

Osaühingu puhul on valida, kas asutada ilma sissemakseta või sissemaksega.

Osaühingu asutamisel sissemakseta tuleb arvestada, et hiljem on vaja see siiski sisse maksta ning siis Äriregistris muudatustaotlus esitada. Kui ettevõte on asutatud ilma sissemakset tegemata võib see kahandada ettevõtte usaldusväärsust potentsiaalsete klientide ja koostööpartnerite silmis. Samuti ei saa ettevõttest maksta välja dividende seni kuni sissemakse on tegemata. Sinnani vastutab ettevõtte omanik maksmata osa ulatuses ettevõtte kohustuste eest.

Sissemaksega osaühingu asutamisel on minimaalseks osakapitaliks 2500 eurot, mis tuleb asutamisel tasuda ettevõtte stardikontole. Stardikonto on mõistlik avada pangas, kus asub ka Sinu erakliendi konto - nii saab asutamisega kohe jätkata ja osakapitali laekumine on kohe Äriregistris näha.

Lisaks osakapitali sissemaksele peab tasuma ettevõtte asutamise riigilõivu, milleks on 190 eurot. Kui oled põhikirjas valinud "asutamiskulud kannab ettevõte", saad selle summa kajastada ettevõtluskuluna ning hiljem selle omale tagasi kanda. 

Mis saab pärast ettevõtte asutamist?

Ettevõtte asutamist kinnitab Äriregistri poolt saadetud teade ettevõtte registreerimise kohta. Selle teatega on soovitav minna panka, et stardikonto vormistada ümber loodud ettevõtte pangakontoks. Kui ettevõte on registreeritud sissemakset tegemata, siis stardikontot pangas pole, vaid lähed ja avad täiesti tavalise pangakonto oma ettevõttele.

Kui soovid registreerida ettevõtet käibemaksukohustuslaseks, tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile kirjalik avaldus ja teha ettevõttele e-maksuameti leping. Lepingut on vaja ka siis, kui soovid maksta endale töötasu ja/või palgata töötajaid (tööle asumise hetkel registreerida e-maksuametis Töötamise registris).

Mida peab alustav ettevõtja teadma raamatupidamisest?

Alustava väikeettevõtja teadmised raamatupidamisest ei pea olema väga põhjalikud. Piisab, kui oled kursis oluliseimaga, ning olemas hea ja usaldusväärne raamatupidaja, kes hoiab sind jooksvalt kursis seadusemuudatuste või muu Sinu ettevõtte jaoks vajaliku informatsiooniga.

Ettevõtjana on tähtis meeles pidada, et raamatupidamise korraldamine on Sinu kui ettevõtte omaniku kohustus - sellest ei pääse ükski ettevõtja ja lihtsam on juba algusest asjad korras hoida. See tähendab, et isegi kui ettevõte pole käibemaksukohustuslane ja soovid vaid kord aastas majandusaasta aruande esitamist, tuleb alles hoida kõik ettevõttega seotud dokumendid (arved, kviitungid, lepingud, aruanded).

Siinkohal põgus ülevaade, mida võiks teada raamatupidamisest enne, kui hakkad väljastama oma esimest arvet või palkama esimest töötajat:

- Kuidas koostada arveid?

Arvete koostamisel peaks teadma, millised on arve kohustuslikud rekvisiidid, kuidas ja kus saab arveid koostada ja kui kaua tuleb neid säilitada. Nõuded kehtivad ka ostudokumentide (ostuarved, tsekid) kohta

Arve kohustuslikud rekvisiidid on:
  • Arve number ja kuupäev
  • Teenuse ja/või kauba nimetus, arvnäitajad (mida müüakse ja kui palju)
  • Müüja nimi, aadress, kontaktandmed ja käibemaksukohustuslase number (kui ettevõte on käibemaksukohuslane)
  • Ostja nimi ja aadress
  • Summa ilma käibemaksuta, käibemaks ja tasumisele kuuluv summa kokku
  • Maksetingimused ja tähtaeg kui arve tasutakse ülekandega.

Müügiarveid on mugavam koostada raamatupidamisprogrammis - näiteks pakume Pilve-Aktiva programmis müügimooduli ligipääsu, kus saab arveid ise koostada/saata/vaadata ning ühtlasi jälgida ka laekumisi. Samas vana hea Microsoft Word ja Excel ajavad ka alguses asja ära ning on loodud ka mitmeid võimalusi internetis arveid tasuta koostada. Neid meetodeid võib kasutada, kui arveid koostatakse harva.

Kõiki müügi- ja ostuarveid tuleb säilitada 7 aastat. 

- Mida teada deklaratsioonidest ja maksudest?

Iga ettevõtja võiks olla kursis Eesti Vabariigis kehtestatud ettevõtlusega seotud maksumääradega ning millal ja milliseid deklaratsioone tuleks esitada ning milliseid makse tasuda.
Igakuiste deklaratsioonide ja maksude hulk sõltub suuresti sellest, kas ettevõte on käibemaksukohustuslane ja kas ettevõte maksab töötasu(sid). Nii saab suures pildis jagada ettevõtte maksukohustused kaheks:
  1. Käibe maksustamine - KMD
  2. Töö- ja erisoodustusega seotud maksud - TSD
Kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, pole töötajaid ega maksta juhatuse liikme tasusid - peab deklaratsioonidest esitama vaid TSD nende kuude kohta, kus on tehtud töiseid väljamakseid ja/või maksustatavaid kulusid.
Näiteks maksad omale töötasu, oled kasutanud ettevõtte sõiduautot erasõitudeks, teinud eelneval kuul kulutusi külaliste ja/või koostööpartnerite majutamiseks, toitlustamiseks või meelelahutuseks, teinud annetusi või kingitusi või kajastasid raamatupidamises ettevõtlusega mitteseotud kulusid - tuleb esitada järgneva kuu 10. kuupäevaks TSD ja vajadusel lisad 4, 5, 6 ning maksta maksud. Ka dividendide maksmine deklareeritakse TSD-l. Vaata ka maksuameti kodulehelt rohkem infot tööjõumaksude, erisoodustustekingituste kohta.
Kui ülal mainitud väljamaksed ja kulutused puuduvad, ei ole vaja ettevõtjal TSD esitada ega nimetatud makse tasuda. 

Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, tuleb igakuiselt esitada KMD - seda isegi siis kui parasjagu tegevust ei ole toimunud. Sel juhul esitatakse deklaratsioon 0 summaga.
KMD esitamise tähtaeg on iga järgneva kuu 20. kuupäev. Deklareeritakse eelmise kuu müügilt ehk käibelt arvestatud müügikäibemaks ja ostuarvetelt tasutud sisendkäibemaks. Programm arvutab tasumisele kuuluva või enammakstud käibemaksu ise. Loe rohkem käibemaksuga maksustamisest siit. Täita tuleb ka informatiivsed lisad INF A ja INF B, juhul kui on müüdud või ostetud ühe kliendi/hankija lõikes rohkem kui 1000 euro eest. INF lisadel ei pea kajastama isikustamata oste ega müüke. 

Lisaks TSD ja KMD esitamistele on ka deklaratsioone, mida esitatakse kord aastas. Näiteks isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise kohta tuleb esitada INF 14 järgneva aasta 1. veebruariks. 

Kõik eelpoolnimetatud deklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt e-maksuametis

- Majandusaasta aruanne

Iga Äriregistris registreeritud ettevõte peab esitama ka raamatupidamise aastaaruande hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu - 30. juuniks - Äriregistrile. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui majandustegevust ei toimunud. 
See on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning peab vastama seaduses antud nõuetele. 

Majandusaasta aruanne peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiliselt tegevusaruandest, bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Mikroettevõtetel on võimalik esitada aastaaruanne ka lühendatud kujul - nõutavad osad on bilanss, kasumiaruanne ja vähemalt kolm lisa. 

Ettevõte tegevusaruanne annab ülevaate ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel võis olla oluline tähtsus ettevõtte finantsseisundi kujunemisel või majandustegevuse hindamisel. Tuuakse välja olulisemad sündmused, mis leidsid aset majandusaastal, ning eeldatavad arengusuunad järgmiseks majandusaastaks.


Isegi, kui Sul on väike ettevõte ja kasutad raamatupidamisteenust korra aastas, on Sinul kui ettevõtjal oluline teada oma ettevõtte jooksvat seisu. Tuleb luua oma süsteem, mis aitab Sul hoida ülevaadet oma ettevõttest igakuiselt. Nii vähendad oluliselt riski "üllatustest" aasta lõpus.


Kui tekib küsimusi ja/või vajad abi, saame Sind ettevõtte asutamisel ja hiljem raamatupidamises aidata! 

Lisa kommentaar

Email again: